Mis on valgus?

(Valgus on meie eksisteerimiseks ülioluline ja seda on see ka fotograafias)
Valgus on elektromagnetlaine, mis on nähtav inimsilmale. Selle lainepikkus on 380-740nm.
Valgus levib kiirusega ligikaudu 300 000km/sek ja seda vaakumis. Sattudes mõnda keskkonda selle kiirus alaneb. Näiteks vees 225 000km/sek ja klaasis 200 000km/sek.

Lainepikkus ja värvid

Meile nähtav lainepikkus 380-740nm on väga pisike osa kogu elektromagnet kiirgusest.

Kogu nähtavat spektrit nimetatakse liit- või valgeks valguseks, sest see sisaldab kõiki spektrivärvusi. Ja valgusallikaid on tavaliselt 2 tüüpi loomulik valgus ja kunstlik valgus

loomulik valgus – sel juhul on valgusallikaks päike.
kunstlik valgus – sel juhul on valgusallikas reeglina inimese poolt tekitatud. Näiteks lõke, hõõglamp, vällamp jne.

valgust mõjutavad alati ka varjud, millise kvaliteediga pilt tuleb ja kui tume, esimeses valikus saab varju jätta kahel viisil terava ja pehme valgusega, varjud on selged ja teravad, kui see on teine ​​variant on kõik sile ja pehm.
Valguse peegeldumine ja varjud mõjutavad alati ka valgust, millise kvaliteediga pilt tuleb ja kui tume see on

Kuidas tekib digitaalpilt?

Sõltumata kaamera tüübist on foto salvestamiseks vajalikud komponendid ja etapid on sarnased. Läbi objektiivi saabuvale valgusele reageerib sensor. Sensorist saadud signaali töötleb protsessor, mis vahemälu kaudu salvestab pildi teatud suurusega ja formaadis mälukaardile. Kasutades USB, HDMI, LAN või WIFI ühendust, saate digiaparaati kontrollida arvuti kaudu või salvestada sinna pilte. Vaatame neid kõiki lähemalt. Hetkel jätan objektiivi kirjelduse vahele, sest pühendan sellele täiesti eraldi peatüki.

Sensor — millel on valgustundlikud pikslid

objektiiv, ava ja fookuskaugus

objektiiv koosneb läätsedest või läätsede rühmast ja koos diafragmaga juhitakse neid
Ava on ristlõikega metall-lehtseade, mis ahendab ja laseb läbi vähem valgust või laieneb, et läbida rohkem valgust.
Fookuskaugus (focal length) määrab ära kui suur on objektiivi suurendusaste. Selle määrab ära optilise kese kaugus sensorist ning seda mõõdetakse millimeetrites (mm).

Teravussügavus

teravussügavus on tausta hägustumine

• suurem ava (n: f/1.4) võimaldab luua väiksemat teravussügavust. Ees ja taga olev ala on udune, teravustatud on vaid kitsas ala.
• väiksem ava (n: f/16) võimaldab luua suurt teravussügavust. See tähendab, et fookuses olev ala on lai ja udustatud ala pole.

Kõik see on kaameras endas konfigureeritud.